Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Patsiendi omaosalus ei ole nelja aasta jooksul oluliselt muutunud
Viimase nelja aasta jooksul on patsiendi omaosalus ravimite ostmisel tõusnud vaid 5,6%.

Haigekassa statistika näitab, et kui 2001. ja 2002. aastal maksis patsient enamiku retseptiravimite korral keskmiselt 30,4% retsepti maksumusest, siis 2004. aastal polnud see märkimisväärselt suurem - keskmiselt 36%.

Patsiendi omaosaluse suurenemist põhjustas ravimite soodusmäärade muutus 2002. aasta oktoobrist ja piirhindade kehtestamine alates 2003. algusest. Piirhind määrab maksimaalse summa, mille Eesti Haigekassa ravimi eest kompenseerib.

Statistika näitab, et nimetatud meetmete rakendamine põhjustas tunduvalt väiksemat patsiendi omaosaluse suurenemist, kui seni on arvatud. Kokku on patsiendi omast taskust makstav osa tõusnud 5,6%, millest umbes kolmandiku põhjustas soodusmäärade muutus ja kaks kolmandikku piirhindade kehtestamine.

Ravimite piirhindade kehtestamisel on kaks peamist eesmärki - soodustada nii patsiendi kui riigi jaoks odavamate ravimite kasutamist kui turul on mitu samaväärset ravimit. Teiseks aitab piirhind läbi hinnakonkurentsi tekitamise langetada ravimite hindu.

Haigekassa analüüsi tulemusel, milles võrreldi üle 800 ravimi hindu, selgus, et 2002. aastaga võrreldes langesid 2003. aastal rohkemal või vähemal määral 55% ravimite hinnad. Võrreldes aastaid 2001 ja 2002 langesid hinnad vaid 2% ravimitest.
Varasemate aastatega võrreldes on haigekassa jaoks pidurdunud ka keskmise retsepti maksumus – 31-kroonine tõus 2001 - 2002. aastal on asendunud 9- ja 13-kroonise tõusuga järgnevatel aastatel.

Piirhind on olnud väga edukas meede ravimihindade tõusu ohjamisel. Sellega on saavutatud maksumaksja raha otstarbekam kasutamine ilma, et märkimisväärselt oleks suurenenud patsiendi poolt omast taskust makstav osa.

Ravimite kompenseerimise näol investeeris riik patsientide tervisesse möödunud aastal 860 miljonit krooni, mis on ligikaudu 180 miljonit rohkem kui 2003. aastal. Nii suureks tõusuks on andnud võimaluse kompenseeritavate retseptide arvu 20% tõus, mis viitab ravimite paremale kättesaadavusele ja patsientide ravisoostumuse paranemisele. Ravimkasutuse tõusu pikemas perspektiivis tingib ka elanikkonna vananemine, inimeste muutumine haigusteadlikumaks, üha paremad diagnostika võimalused jne.


Katrin Pärgmäe
Sotsiaalministeerium
12 Aprill 2005
  Kommentaarid