Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Mäetaguse mõisapäevadel on 10. juubel
Ida-Virumaa ühes kõige ilusamas mõisas – Mäetaguse mõisas – toimuvad 16.juulil mõisapäevad. Ilusaks traditsiooniks muutund üritusel on juubel, Mõisataguse mõisapäevad toimuvad kümnendat korda.

“Me oleme rikas maakond. Ida-Virumaad ei tee tuntuks mitte ainult põlevkiviga seotud valdkonnad, kergetööstus ja transiit vaid ka maakonnas toimuvad erinevad kultuurisündmused,” ütles Ida-Viru maavanem Ago Silde.

Silde sõnul on turistide kõrval taasavastanud Ida-Virumaa ka paljud esinejad, ansamblid, koorid ja tantsurühmad. Iga aastaga muutub üha raskemaks leida vaba nädalalõpp mõne uue laada, spordivõistluse ning tantsu- ja laulupeo korraldamiseks maakonnas.

Mäetaguse vallavanema Veljo Kingsepa sõnul külastas eelmisel aastal toimunud mõisapäevi ligi tuhat huvilist, käesoleval aastal ületav see arv kindlasti tuhande. Lisaks neile koguneb mõisasse üle 400 esineja, kellest tuntumad on Koit Toome ja Kaire Vilgats.

Mõisapäevade korraldamisel püütakse järgida Laulu- ja tantsupeo ülesehitust ja traditsioone. Tänu Mäetaguselt pärit Hirvo Survale, esinevad ajaloolise mõisa saalis Rahvusooper Estonia poistekoor ja Meeskoor Revalia. Mõisapäeva hommik on sisustatud sportlikult, õhtul toimub rahvamajas simman.

“Info Mäetaguse mõisapäevadest on levinud tänu väliseestlastele üle maailma. Eelmisel aastal oli siin külalisi nii Saksamaalt kui ka Kanadast,” ütles Veljo Kingsep ja lisas, et ürituse teine päev on kalmistupäev ja on mõeldud rohkem endistele vallaelanikele.

Jõhvist paarikümne kilomeetri kaugusel asuva Mäetaguse iidse pargi südames asub mõisa härrastemaja. Praegune härrastemaja ehitati 1796.aastal Eugenius Octave von Roseni valitsemiseajal.

Täna asub Mäetaguse mõisas Mäetaguse vallavalitsus.

Aastal 1890 teostati peahoones ulatuslik remont, sellest ajast pärineb nii praegune hoone planeering, kui ka enamik kõrvalhooneid. Klassitsistlik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal.

Mõisaansamblist on säilinud tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, valitsejamaja. Mõisas on nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter.

Anti Ronk
14 Juuli 2005
  Kommentaarid