Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikontroll: turbaressursi raiskamine peab lõppema
Riigikontroll soovitab keskkonnaministril peatada aastani 2025 seni kaevandamata soodes uute turbakaevandamislubade väljaandmise, et suunata tootmist arvukatele mahajäetud, kuid ammendamata varuga aladele.

Riigikontrolli hinnangul tuleks lõpetada turbaressursi raiskamine ning lisaks pealmistes kihtides olevale vähelagunenud ja aianduses kasutatavale turbale tuleks väljata ka raba alumistes kihtides olev hästilagunenud turvas.

Keskkonnaministeeriumi välja antud lubade kohaselt võib turvast praegu kaevandada 19.500 hektaril. Sellele lisaks on Eestis umbes 8000-15.000 hektarit turbatootjate poolt mahajäetud alasid, kus on varasematel aastatel turvast kaevandatud, kuid mida pole seejärel korda tehtud ja kus tihtipeale on ka suur hulk turvast kaevandamata jäetud.

Ettevõtjad soovivad aga üha uusi soid kuivendada, selle asemel et pooleldi kaevandatud mahajäetud aladel kütteturvast toota. Kui vähelagunenud turvas pealt ära kooritakse ja kui alumine kiht jääb kasutamata, läheb soo hukka, märgib riigikontroll.

Riigikontrolli auditist selgub, et on väljastatud kaevanduslube, mille järgi ongi ettevõttel õigus kaevandada vaid soo pealmine kiht ja kohustus jätta karjäär seisundisse, mis võimaldab hästilagunenud turba kaevandamist. Sellisel juhul pole ettevõtjal kohustust karjääri rekultiveerida, mistõttu on oht, et juhul kui ei leidu järgmist kaevandajat, jääbki ala pooleldi kaevandatud kujul seisma.

Samuti on oht, et ka juhtudel, kui kaevandamisloa järgi on ettevõtjal õigus karjääri täielikuks ammendamiseks, ei pruugita seda alati teha.

Riigikontroll soovitab valitsusel töötada välja rahastamisskeem turbakarjääride rekultiveerimise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte muutub maksejõuetuks.

Teise võimalusena näeb riigikontroll võimalust, et sisse tuleks seada kord, mille järgi turvast kaevandav ettevõte peab kaevandamisloa saamise eeltingimusena andma tagatise näitamaks, et tal on nii palju raha, et ta suudab tulevikus ära kasutatud turbasoo ka rekultiveerida.

Mahajäetud rekultiveerimata turbatootmisalad põhjustavad jätkuvat keskkonnareostust ja suurt tuleohtu, märgib riigikontroll. Kuna rekultiveerimata alad on kuivendatud, hakkab allesjäänud turvas lagunema, haihtudes süsihappegaasina õhku. Kuivendatud soodest eralduva süsihappegaasi kogus ületab näiteks Eestis autoliiklusest eralduvat kogust hinnanguliselt umbes üheksa korda.

Kõigil kuivendatud sooaladel haihtub Eestis kokku erinevatel andmetel 2,5-6 miljonit tonni turvast aastas. See tähendab, et aastas lastakse hukka minna üle kahe korra rohkem turvast, kui näiteks 2002. aastal üldse kaevandati.

Samuti märgib riigikontroll, et valitsus on turvast käsitlenud taastuva loodusvarana ning turbavarude kasutamise aastaseks määraks on kehtestatud 2,78 miljonit tonni, millest päris kõike siiski ära ei kaevandata.

Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadlaste 2005. aasta märtsis avaldatud arvestuste kohaselt toodavad kõik looduslikus seisundis sood kokku aastas juurde vaid 400.000 - 550.000 tonni turvast.

Ka tegeliku kaevandamisega on igal aastal juurdekasvu kahe- kuni kolmekordselt ületatud.

Kuna kaevandamismahud ületavad turba juurdekasvu, pole turbavaru kui taastuva loodusvara kasutamine praegu jätkusuutlikult korraldatud, selgus riigikontrolli auditist.

Lisaks märgib riigikontroll, et turba kaevandajate makstav ressursimaks on liiga madal ja ei motiveeri turvast säästlikult kasutama ega tootearendusega tegelema. BNS
22 Juuli 2005
  Kommentaarid