Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Sotsiaalministeeriumi selgitus vanemahüvitise maksmise puuduste kohta
Vanemahüvitise maksmise korraldust auditeerinud riigikontroll ei leidnud, et seda oleks valesti määratud. Riigikontrolli audit tuvastas, et mõnedel juhtudel on vanemahüvitise maksmist jätkatud lastekodusse või varjupaika paigutatud laste kohta.

Riiklike peretoetuste seaduse alusel on kohalikule omavalitsusele kuuluvatel hoolekandeasutustel kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit lastekodudesse paigutatud lastest. Sotsiaalministeerium on teavitanud käesoleva aasta kevadel kõiki hoolekandeasutusi vastavast kohustusest. Kui info ei jõua Sotsiaalkindlustusametisse koheselt, nõutakse enam makstud hüvitis tagasi.

Riigikontroll tuvastas neli juhtumit, mil lastekodusse paigutatud laste eest jätkati vanemahüvitise maksmist. Ühel juhul kümne päeva jooksul, kahel juhul kuu lõpuni ja veel ühel juhul kahe kuu jooksul. Alusetult makstud hüvitiste kogusumma oli 8544 krooni. Tänaseks on kõikide nende juhtumite kohta algatatud tagasinõude menetlus.

Varjupaika paigutatakse lapsed enamasti lühiajaliselt – kuni kümneks päevaks. Erandjuhul võib kohaliku omavalitsuse korralduse alusel paigutada lapse varjupaika pikemaks ajaks. Sotsiaalkindlustusamet peatab valla- või linnavalitsuse korraldusel ajutiselt vanemahüvitise ja peretoetuste maksmise, kui lapsevanem last ei kasvata või ei hoolitse tema eest, seega ka varjupaigas viibimise ajaks.

Antud juhul oli tegemist kohalike omavalitsuste poolse hilinemisega teatamisel sotsiaalkindlustusametile. Lapsevanem omaalgatuslikult ei saa oma last lastekodusse paigutada, see on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus on juba enne hoolekandeasutust teadlik vajadusest hüvitise maksmine peatada..

Riigikontroll uuris, kas lastekodudesse antud alla pooleteiseaastaste laste arv on viimastel aastatel muutunud. Auditi tulemusel väitis Riigikontroll, et kui viimastel aastatel on see arv olnud stabiilne, siis 2005. aasta seitsme esimese kuuga oli lastekodusse antud alla pooleteiseaastaste laste hulk juba 79 protsenti terve 2004. aasta koguhulgast.

Antud väide on ennatlik ja tuleks täpsemalt uurida, kuna viimastel aastatel on suurenenud laste sündide arv, mis võib samal ajal suurendada alla 1,5 aastaste laste lastekodudesse suunamist.

Riigikontroll pole analüüsinud teistes vanusegruppides laste lastekodudesse suunamise arvu muutusi 2005.a. esimesel poolaastal. Sama tendents võib ilmneda ka muudes vanusegruppides, mistõttu ei saa pidada ainsaks põhjuseks vanemahüvitise mõju.

Alla 1,5 aastaste laste lastekodudesse suunamise arv on viimasel viiel aastal kõikunud vahemikus 111 last kuni 86 last, ka perioodil, mil vanemahüvitist ei makstud. 2005.a. suunatute arv jääb antud vahemikku, mistõttu ei saa väita, et vanemahüvitise kehtestamise tõttu oleks suurenenud alla 1,5 aastaste laste lastekodusse suunamise arv 2005.aasta esimese seitsme kuu jooksul.

Periood on siiski liiga lühike, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning Riigikontrolli auditis ei ole uuritud, kas kõikide nende lastekodudesse antud laste vanemad on saanud vanemahüvitist ja kui on, siis millise perioodi vältel.


Mart Soonik
12 August 2005
  Kommentaarid