Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikogu võttis vastu äriühingute tegevust lihtsustavad seadusemuudatused
Riigikogu võttis täna, 12. oktoobril vastu äriseadustiku muutmise seaduse, mille peamine eesmärk on vähendada äriühingute juhtimise ja äriregistriga suhtlemisega seotud bürokraatiat.

Seadusemuudatusega täpsustatakse juhatuse liikmete vastutust, tekib võimalus muuta ühepoolselt juhatuse liikmete tasu ja paraneb osanike ja aktsionäride huvide kaitse. Äriühingu juhatuse liikmete vastutuse täpsustamise eesmärk on tõsta majanduskeskkonna usaldusväärsust, takistades juhatuse liikmete kasutamist nn tankistidena. Oma kohustuse rikkumisega äriühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt, nagu näeb ette ka kehtiv äriseadustik. Selge piiri saab aga see, mida mõistab seadus juhatuse liikme kohustustena, mille rikkumine vastutuse kaasa toob.

Uue seaduse kohaselt on juhatuse liikme peamiseks kohustuseks tegutseda äriühingu seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle tagajärjeks on, et juhatuse liige vastutab oma varaga, kui ta nõustub tegema ebaseadusliku, äriühingule ilmselt kahjuliku või äriühingu põhikirjaga vastuolus oleva tehingu . "Nende muutuste eesmärk on seada juhatuse liikme vastutusele selged piirid. Juhatuse liikmena tegutsedes peab olema selgus selle suhtes, missuguseid tehinguid tohib teha ja mida mitte. Kui juhatuse liige on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, oma tegevuses lähtunud majanduslikust otstarbekusest ning järginud ennekõike äriühingu, mitte näiteks mõne üksikaktsionäri või iseenda huve, ei peaks ta vastutust kartma," kommenteeris justiitsminister Rein Lang.

Vara "väljakantimist" äriühingust takistab seadusesäte, mille kohaselt osanik või aktsionär peab tagastama äriühingule kõik, mis ta äriühingult ebaseaduslikult saanud on. Kui ta ei teadnud, et saadu oli ebaseaduslik, peab ta selle tagastama juhul, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tagastamist võib nõuda ka võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid äriühingu vara arvel rahuldatud.

Jaanuaris jõustuv seadus seab äriühingu juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse sõltuvusse äriühingu käekäigust. Nimelt näeb uus seadus ette, et äriühing saab juhatuse liikmetele määratud tasu vähendada, kui äriühingu majanduslik olukord on oluliselt halvenenud ja seniste hüvede võimaldamine juhatuse liikmetele oleks äärmiselt ebaõiglane äriühingu suhtes. Halvenemine peab olema toimunud tagantjärgi - tasu ei saa vähendada juhul, kui aktsionärid või nõukogu leiavad hiljem, et juhatuse liikmele määrati algselt liiga kõrge tasu. Tasu vähendamiseks peab äriühing esitama kohtusse hagi, juhatuse liikmel on sel juhul ka õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega üles öelda.

Bürokraatia vähendamise osas on olulisimaks muudatuseks see, et majandusaasta aruande kinnitamiseks pole tingimata vaja koosolekut kokku kutsuda, seda saab teha kirja või elektronposti teel. Kaob ka kohustus esitada äriregistrile eraldi allkirjanäidis prokuristi, juhatuse liikme, füüsilisest isikust ettevõtja puhul. Kuna võlausaldajate huvid ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral on niigi kaitstud, kaotatakse senine bürokraatlik võlausaldajatele teatamise kord. Samuti lühendab seadusemuudatus tähtaegu, mille jooksul tuleb äriregistrile ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta teade esitada.

Seadus ajakohastab ka audiitorkontrolli. Kuna audiitor tegutseb eelkõige osanike huvides, peab ta osalema majandusaasta aruande kinnitamisel, kui osanik seda või aktsionär nõuab. Samuti suureneb vähemus­aktsionäride kaasarääkimisõigus audiitori määramisel.


Kristi Künnapas
12 Oktoober 2005
  Kommentaarid