Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Sotsiaalministeerium jättis perekonnaseaduse eelnõu kooskõlastamata
Sotsiaalministeerium otsustas eile mitte kooskõlastada perekonnaseaduse eelnõu, sest ministeeriumi hinnangul vajavad paljud eelnõuga kaasnevad muudatused põhjalikku avalikku aruelu.

Seaduse eelnõu ei arvesta vajadusega kaitsta vabaabielu poolte õigusi, muudab seadusjärgset varare˛iimi, asendades varaühisuse varalahususega ning teeb keerukamaks lapsendamise.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul peaks uus perekonnaseadus peegeldama suuremal määral ühiskonnaelus toimunud muutusi. „Vabaabielu suhtes elavate perede, sealhulgas lastega perede hulk on pidevas tõusujoones, mistõttu vajab otsustamist küsimus, kas riik tunnustab vabaabielu perekonnana või mitte,” ütles Aab.

„Hädavajalik oleks kaaluda vähemalt seda, kas ja kuidas saaks vabaabielu lõppemise puhul kohaldada perekonnaseaduse vara jagamise süsteemi,” sõnas minister. Lapse õiguste kaitse osas tuleks vabaabielus elavatele inimestele võrdselt abielupaaridega anda võimalus ühiselt lapsendada.


Väljaspool abielu sünnib 58% lastest

2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis vabaabielus 32% abiellumisealistest (20-49. aastastest) inimestest. Statistikaameti andmetel sündisid 2003. aastal rohkem kui pooled ehk 58% lastest väljaspool abielu. „Justiitsministeerium toob välja, et varalised kohutused vabaabielus saab paika panna ka teisiti, näiteks seltsingulepinguga. Samas on tegelik elu näidanud, et paarid ei abiellu ega sõlmi seltsingulepinguid. Riik peaks siin vabaabielus elavatele inimestele vastu tulema ja neile seadusliku kaitse lihtsamalt tagama;” põhjendas sotsiaalminister.

Eelnõu järgi tekiks paaril abielludes lahusvara ning ühine vara sugeneks vaid kokkuleppe alusel, näiteks abieluvaralepingu sõlmimise korral. Uue seaduse jõustudes jääks kumbki abikaasa enda vara, olgu see siis omandatud enne abielu või selle jooksul, omanikuks ning ühisvara tekib üksnes kokkuleppe alusel. See on aga ühiskonnas täiesti läbi arutamata teema.

Aabi sõnul vajab nii põhimõttelise muudatuse tegemine lisaks avalikule, huvigruppide arvamusi koondavale arutelule kindlasti ka sotsiaalsete uuringute läbiviimist ning põhjalikku seaduse mõjude analüüsi.


Kitsenevad piiratud teovõimega inimeste õigused

Sotsiaalministeerium ei saa nõustuda inimeselt abiellumisvõime, aga ka oma lapse isikuhooldusõiguse iseseisva teostamise õiguse äravõtmisega juhul, kui inimesele on määratud eestkostja. Otsused, mis puudutavad abiellumist ja lahutamist, samuti vanemlike õiguste loovutamist, peaksid võimaluse korral alati kuuluma inimese enda pädevusse.

Sotsiaalministeeriumi ettepanek on muuta seadus piiratud teovõimega täisealise inimese suhtes soodsamaks ning tagada talle vajadusele vastav abi ja juhendamine, et ta saaks oma õigusi ise ellu viia.



Lapsendamine muutub keerulisemaks

Eelnõu ei arvesta lapsendamise nõusolekute andmise ja tagasivõtmise osas piisavalt lapse huvidega. Näiteks võib vanem lapsendamiseks nõusoleku anda alles siis, kui laps on vähemalt 30-päevane.

Reaalses elus on aga juhtumeid, kus ema lahkub sünnitushaiglast last kaasa võtmata või hülgab lapse sünnituse järgselt ning vanem ise pole enam kättesaadav. Seega pole võimalik talt nõusolekut saada ning lapse lapsendamine lükkub edasi. See pole aga lapse huvides.

Samuti kaotab eelnõu järgi vanema nõusolek lapsendamiseks kehtivuse, kui last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul alates nõusoleku andmisest.

Lisaks piiratud teovõimega täisealiste inimeste õiguste piiramisele, lapsendatavate laste huvide kaitsele ning vabaabielude küsimusele vajab diskussiooni, kas ja kuidas sätestada samasoolised kooselud õigussüsteemis.


Marika Raiski
25 Jaanuar 2006
  Kommentaarid