Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Kevadiste kulupõlengute vältimiseks tuleb maavaldused korrastada sügisel
Hoidmaks ära kulupõlengutega kaasnevat varalist ja keskkonnakahju, tuleb maavalduste korrastamisega alustada sügisel, kui on võimalik viimast korda niita suuremad heinamaad ja õuealad. Keskkonnainspektsioon on teinud ettepaneku metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõudeid käsitleva regulatsiooni muutmiseks ning selle kohaselt võib kulupõletamine olla alates järgmisest aastat täiesti keelatud.

Eile, 5.septembril toimunud Päästeameti ja Keskkonnainspektiooni juhtide ühisel nõupidamisel analüüsiti kööstööd kevadel-suvel aset leidnud metsa- ja maatikupõlengutel ning arutati kuidas tõhustada loodustulekahjude ennetamist.

Keskkonnaispektsioon on algatanud keskkonnaministri määruse muutmise eelnõu, mis sätestab tuleohutusnõuded metsa- ja muu taimestikuga kaetud aladel ning mille kehtiva redaktsiooni kohaselt võib kulu põletada kevadel kahe nädala vältel peale lume sulamist. Muudatusettepaneku kohaselt kaob võimalus kevadel kulu põletada, mistõttu tuleb maaomanikel üha enam mõelda oma maavalduste korrastamisele sügisel.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarvo Roose sõnul looks uus regulatsioon olukorra, kus avalikkusele on võimalik anda üks ja selge sõnum: kulu põletamine on keelatud. "Praktika on näidanud, et praegune olukord, kus kulupõletamine on lubatud kahe nädala vältel pärast lume sulamist, annab inimestele võimaluse seda üsna meelevaldselt interpreteerida ning kulu põletada ka siis, kui tuleohtlik periood looduses juba alanud on," tõdes Roose.

Vältimaks kulupõlengutest tekkivat keskkonnakahju ja ohtu inimeste varale, kutsuvad Päästeamet ja Keskkonnaispektsioon maaomanikke üles korrastama oma maavaldused juba sügisel. "September on suurepärane aeg, et suve jooksul kasvanud rohi oma maavaldustel ja majaümbrustes ära niita," märkis Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. "Kuidagi ei tahaks tänavuse aasta kordumist, mil rekordarv metsa- ja maastikupõlenguid tõid kaasa enneolematult palju inimohvreid ja suuri varakahjusid. Neli hukkunut ja 76 hävinud hoonet on lubamatult palju," lisas Tammsalu.

Tarvo Roose hinnangul peaks avalikkus hakkama mõistma, et inimese enda ja tema vara kõrval pole vähetähtsad ka keskkonnakahjud, mida põhjustavad kümnete ja sadade hektarite kaupa põlevad rohumaad ja metsad.

Selle aasta esimene kulutuli registreeriti 4. aprillil ning kuni mai lõpuni regitreeriti kokku 4774 metsa- ja maastikupõlengut. Kulutule tagajärjel hukkus 4 inimest ning hävis 76 hoonet. Tänaseks on metsa- ja maastikupõlenguid registreeritud 6533.


Rain Porss
05 September 2006
  Kommentaarid