Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Valmis Ida-Virumaa "Maakonna sotsiaalse infrastruktuuri planeering"
Maavanem kehtestas oma korraldusega Siseministeeriumis eelnevalt heakskiidu saanud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur". 

Planeeringulahenduse on eelnevalt kooskõlastanud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium ning Kultuuriministeerium; naabermaavalitsused ja maakonna kohalikud omavalitsused. See annab kinnituse, et planeeringus ülesseatud sihtide täitmine on vajalik ja nad toetavad seda.

Ida-Viru maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering algatati vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele kehtivate maakonnaplaneeringute täpsustamiseks ja täiendamiseks. Planeeringu ülesandeks on anda soovitusi kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele ja teenuste osutajatele, et tagada sotsiaalsete teenuste parem kättesaadavus elanikele.

„Ida-Viru maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering analüüsib sotsiaalsete teenustega kättesaadavuse kindlustatust maakonnas, mitte teenuste osutamise kvaliteeti, lähtudes inimese elukohast ja teenuste osutamise paigutusest,” selgitas Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Tiit Toos.

Toosi kinnitusel on valminud teemaplaneering aluseks Ida-Viru sotsiaalse infrastruktuuri soovituslikule arendamisele. Sotsiaalse infrastruktuuri objektide paigutust võib käsitleda sõltuvalt teenuste soovijate arvust, teeninduspiirkonna rahvastiku vanuskoostisest ja elanike paiknemise tihedusest, teenuste osutamise kuluefektiivsusest, aga ka transpordikorraldusest teenuse kasutaja ja teenuse osutaja ruumilises paiknemises.

Siseministeeriumi metoodika-alastes materjalides on toodud ka vastav põhiteenuste loend, millele on teemaplaneeringus tähelepanu pööratud. Nendeks teenusteks on: alusharidus, algharidus, põhiharidus, keskharidus, perearst, ravimimüük (apteek), seltsimaja (kogukonnakeskus), esmatarbekaubad (kauplus/kauplusauto), postiteenus ja ühistransport.

"Valminud teemaplaneering annab muuhulgas kasuliku taustainfot ka ühistranspordiregistri infosüsteemi kohta ehk infot selle kohta millised on antud liinil peatused, milline on sõiduplaan, kuis ümber istuda kui soovitakse sõita teisse maakonda ja muud,” rääkis Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Valentina Lunina.

Ida-Virus on viimasel aastakümnel toimunud ja ka hetkel toimumas märkimisväärsed ümberpaiknemised inimeste elu- ja töökohtades. Seega on sotsiaalse infrastruktuuri planeeringu puhul olulisel kohal nõudluse-pakkumise vahelise tasakaalu leidmine, et kindlustada sotsiaalteenuste võimalikult hea kättesaadavus parima ressursikasutuse kuluefektiivsuse tingimustes.

„Teisalt ei saa aga teenuste kättesaadavuse puhul alati lähtuda üksnes selle osutamise majanduslikest kriteeriumitest, vaid oluline on arvestada ka regionaalpoliitilisi aspekte, et kindlustada Eesti regionaalarengu strateegias 2005-2015 Vabariigi Valitsuse poolt seatud eesmärkide täitmine,” lisas Toos.

Ida-Viru sotsiaalse infrastruktuuri (SI) teemaplaneeringu territoriaalseks üksuseks on kant. Kandina mõistetakse Eestis kogukondlikule sidususele tuginevaid sotsiaal-majanduslikke territoriaalseid kooslusi, mida iseloomustab ühine kohaidentiteet ja mis haarab suhteliselt väikesepindalalise maa-ala. Ida-Virumaa kantide eristamisel lähtuti elamispiirkondade põhi-sest käsitlusest. Kokku eristati Ida-Virumaal 83 kanti.

Äsja avatud 2009-2012 perioodi KOIT kava eeltaotluste esitamisel on soovitav lisaks omavalitsuse arengukavale viidata ka kehtestatud planeeringule. See annab taotlusele kindlasti tugevama põhjendatuse.


Anti Ronk
19 Veebruar 2009
  Kommentaarid