Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Tarmo Mänd: prognoos kinnitab uue koalitsioonileppe vajadust
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi hinnangul on rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos liiga optimistlik, sest majanduse elavnemisest pole vähimatki märki. Tema sõnul tuleb koalitsioonierakondadel avalikkusele esitletud kampaaniahõnguliste päästeprogrammide asemel ühiselt koostada majanduskriisist väljatuleku sisulised meetmed.

Männi hinnangul on vaja teha kiired otsused, mis eeldavad erakondade üksmeelt. „Kuna majanduskasvule tuginevat koalitsioonilepet pole võimalik enam täita, siis valitsusparteidel ei olegi dokumenti, mis neid ühendaks,” ütles Mänd, lisades, et selline olukord on selge märk valitsuskriisist.

Mänd rõhutas, et riik on olukorras, kus valitsuserakonnad teevad valimiskampaaniat, kuid sisulist lahendust riik kriisist välja tuua ei paku neist ükski. „Valitsusparteide esitletud päästeprogrammid on vastuolulised ega ühti koalitsioonileppega, mis on põhjendatav sooviga valimiste eel üksteisest eristuda,” lisas Mänd. Tema sõnul ei ole valitsus siiani rakendanud ühtegi mõjusat abinõu majanduse elavdamiseks.

Mänd avaldas lootust, ehk jõuab tänase majandusprognoosi taustal ka koalitsioonipartnerite teadvusse tõsiasi, et kriisist väljumine nõuab sisulisi meetmeid. „Ehk õnnestub koalitsioonipartneritel valimishõnguliste päästeprogrammide põhjal koostada üks ja reaalne kava, millest võiks saada uus koalitsioonileping, tagamaks kriisi ajal riigi poliitiline stabiilsus,” sõnas Mänd.

Viimastel aastatel on rahandusministeeriumi prognoosid olnud optimistlikumad kui tegelikkus. „Rahandusministeeriumi prognoosides kumab poliitiline soov näidata olukorda ilusamana, kui see on. Seega võib spekuleerida, et kevadprognoos arvestab Maastrichti 3 protsendi kriteeriumi,” märkis Mänd. „Suvine majandusprognoos võib näidata veelgi suuremat langust. Kui siis soovitakse Maastrichti kriteeriumile kindlaks jääda, tuleb valitsusel eelarvekärpe juurde sügisel tagasi tulla.”

„Kuna valitsus 2009. aasta riigieelarve koostamisel ei mõistnud asja tõsidust ja eelarve koostati 3,5protsendilist majanduslangust arvestades, siis nüüd on olukord muutunud veelgi hullemaks,” lausus Mänd. Ta lisas, et valitsus on oma otsustega reaalsest olukorrast pool aastat maas, piltlikult öeldes lõigatakse koera saba jupikaupa. „Täna seisab valitsus juba väga keeruliste küsimuste ees, mille lahendamist pole enam võimalik edasi lükata.”


Manuela Pihlap
31 Märts 2009
  Kommentaarid