Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

SEB: Eraisikute finantsvarad Balti riikides kasvavad, kuigi senisest aeglasemalt
Eestis ja Leedus võis 2013. aastal märgata perede finantsvarade kasvu aeglustumist. Samuti muutus varade jaotus – tähtajaline hoius ei ole enam kõige populaarsem raha säästmise viis. Uue SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsi põhjal ei suurenda pered säästude arvelt oma tarbimiskulutusi, vaid paigutavad hoopis rohkem raha eluasemesse ja kinnisvarainvesteeringuteks ning Lätis ja Leedus tasuvad ka suuremaid elu- ja vabatahtliku pensionikindlustuse makseid.

Finantsvarade kasv aeglustub

2013. aastal kasvasid perede finantsvarad (hoiused, võlakirjad ja muud finantsinstrumendid, elu- ja vabatahtliku pensionikindlustuse lepingutesse kogutud summad ja pensioni II samba vahendid) kõigis kolmes riigis: Lätis 11,6 protsenti, Eestis 9,1 protsenti ja Leedus 5,3 protsenti. 2012. aastaga võrreldes võis Leedus ja Eestis märgata finantsvarade kasvu aeglustumist, Lätis kiirenemist. Lätis kasvasid säästud peamiselt seni kodudes hoitud sularaha arvelt, mis enne euro kasutuselevõtmist pankadesse toodi.

„Finantsvarade kasvu aeglustumise Leedus ja Eestis põhjustas perede käitumise muutus. Sissetulekute kasv arvutatuna töötajatele makstud sissetulekute muutusena jooksevhindades oli 2013. aastal suurem kui 2012. aastal. Paranenud majanduskeskkond suurendab kindlustunnet ja vähendab kartust n.-ö. mustade päevade ees. Rohkem kulutatakse tarbimisele ja iga senti enam ei säästeta,“ kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Eesti elanike finantsvarade väärtus ühe elaniku kohta oli jätkuvalt suurim - 5976 eurot. Eestile järgnesid Leedu (3899 eurot) ja Läti (3731 eurot).

Kui majanduskeskkond oluliselt ei muutu, on ka 2014. aastal oodata eraisikute finantsvarade kasvu aeglustumist.

Varade väärtus tervikuna ei vähene, kuid varad paigutatakse ümber
Finantsvarade jaotuses võib juba täheldada muutusi. Tähtajaline hoius ei ole 2013. aastast alates enam kõige populaarsem säästmisviis. Selle asemel hoitakse raha tavalisel arvelduskontol ning otsitakse suurema tulu teenimise eesmärgil alternatiive väärtpaberiturult.

„Tähtajaliste hoiuste vähenemise peamiseks põhjuseks on rekordmadalad intressimäärad, mis ei soodusta vabade vahendite paigutamist tähtajalise hoiusele ega tähtajalise hoiuse lepingute pikendamist isegi juhul, kui intressimäär (Lätis ja Leedus) ületab inflatsioonimäära. Samas ei soovi Balti pered kulutada sääste tarbimisele, kui eluasemega seotud kulutused välja arvata. Selle asemel tasuvad Läti ja Leedu pered suuremaid elu- ja vabatahtliku pensionikindlustuse makseid ning kõigis kolmes riigis paigutatakse rohkem raha eluasemesse ja kinnisvarainvesteeringuteks,“ ütles Varanauskienė.

Varanauskienė arvates on eraisikute jaoks kinnisvara ostmine võrreldav näiteks kulda investeerimisega - arvatakse, et kinnisvara ja kuld säilitavad vaatamata inflatsioonile oma väärtuse. Kinnisvarast on ühtlasi omanikule täiendav kasu: võimalus selles elada või seda üürile anda, turvalisus ja rahuolu, mida pakub oma kodu omamine. Isegi kui eluaseme soetamiseks võetakse laenu, võib seda pidada vara suurendamise otsuseks. Puht-majanduslikust vaatenurgast on üsna raske selgitada olukorda, kus peredel, kellel ei ole võimalik sääste ega muud finantsvara koguda, sest kogu sissetulek kulub igapäevasteks tarbimiskulutusteks, õnnestub pärast kodulaenu võtmist edukalt laenumakseid tasuda.

„SEB kogemus näitab, et peredel on üsna keeruline leida motivatsiooni pikaajaliseks säästmiseks. Olulise summa paigutamist näiteks pensionisambasse tajutakse sageli kui oma rahast loobumist, sest pikka ajaperspektiivi on väga raske reaalselt ette kujutada. Samas on väga motiveeriv pere tarbimisharjumused üle vaadata, kui tekib vajadus tasuda kodu soetamiseks või renoveerimiseks võetud laenu makseid,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
24 Aprill 2014
  Kommentaarid