Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Fortum: Miks peaks eelistama kohalikke biokütuseid?
Euroopa muutunud majandustingimustes ja julgeolekusituatsioonis, on oluline paika panna energiapoliitilised eesmärgid, mis tagaksid siseriikliku energiajulgeoleku ja –sõltumatuse ning toetaksid meie riigi majandust. Eestis püstitatud eesmärgid peaksid senisest enam lähtuma taastuvate energiaallikate kasutamisvõimalustest, sest need toetavad Eesti majandust ja julgeolekut. Miks peaks Eestis eelistama kohalikke biokütuseid?

Biokütuste - hakkepuidu ja puidujäätmete kasutamine energia efektiivseks koostootmiseks on kasulik nii tarbijale, kohalikule kogukonnale kui ka energiaettevõttele.

Nii Pärnus kui ka Tartus on keskkonnasõbralike biokütuste kasutamine ja kõrge efektiivsus taganud tarbijale soodsa kaugküttehinna ja puhtama õhu. Näiteks on neis linnades kaugküte ca 30% odavam kui kütteks ainult gaasi kasutavates kaugküttepiirkondades. Koostootmisjaamad on projekteeritud ja ehitatud vastavalt parimale saadaolevale tehnoloogiale, mis viib keskkonda lahkuvate gaaside lämmastikoksiidide (NOx) ja vääveldioksiidi (SO2) ning tahkete osakeste koguse miinimumini. See tulemus on saavutatud, kuna kohalik energiaettevõte on investeerinud kaasaegsetesse efektiivsetesse soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse, mis kütustena kasutavad just biokütuseid.

Fortum Eesti AS-i juhatuse esimehe Margo Külaotsa hinnangul on lisaks efektiivsusele, keskkonnasõbralikkusele ja soodsale hinnale biokütuste kasutamine soojuse ja elektri tootmisel oluline ka seetõttu, et kütuse eest makstav raha läheb Eesti metsameestele ja transpordile, mitte ei rända importkütuseid ostes Eestist välja. ”Näiteks kui Tartu linn kasutaks soojusenergia tootmiseks imporditud gaasi, siis oleksid tarbijate kulutused aasta jooksul ligikaudu 10 miljonit eurot suuremad. Praegu ostab Fortum sama summa eest biokütuseid ja neid hangitakse Lõuna-Eestist, mis tähendab, et läbi taastuvate energiaallikate kasutamise investeerime kohalikku majandusse,” sõnas Külaots, lisades „Samuti tõstab hajutatud ning kodumaisel kütusel baseeruv energiatootmine kindlasti riigi energiajulgeolekut.”

Taastuvenergiapõhisesse tootmisesse on vajalikud aga investeeringud ning neid toetav seadusandlus. Paljud gaasil ja õlil töötavad katlamajad on vanad ning vajavad renoveerimist. Soojaettevõtted tuleksid suure tõenäosusega oma mugavustsoonist välja ja võtaksid julgemalt riske biokütustele üleminemisel, kui neid toetaks vastav seadusandlust. Margo Külaotsa hinnangul on neil ettevõtetel täna lihtsam, kes tegid õiged valikud 90ndate alguses, kui valitses masuudipuudus. ”Vaesuse ja kütusekriisi sunnil hakati kasutama kohalikke kütuseid ning rajama efektiivsemaid uusi katlaid. Neis piirkondades on tänagi soojahinnad madalamad ja jätkub raha investeeringuteks ja soojatrasside korrastamiseks. Näiteks Pärnus ja Tartus võeti kohalikud kütused kasutusele just n-ö häda sunnil ja tänaseks päevaks on sinna rajatud efektiivsed koostootmisjaamad. Need piirkonnad, kus selliseid otsuseid vastu ei võetud, on nüüdseks hädas kõrgete energiahindade ning sõltuvusega importkütustest – see tähendab aga tarbijale suuremaid energiale tehtavaid kulutusi ja riigile olulist julgeolekuriski,” sõnas Külaots.

Soojus on Eesti oludes äärmiselt oluline – samas on ühe leibkonna kulutused soojusenergiale märgatavalt suuremad kui elektrile. Seega energiapoliitika arendamiseks, julgeoleku ja sõltumatuse suurendamiseks on vajalikud ambitsioonikad regulatsioonid, mis võimaldaksid kiiremini kasutusele võtta soodsamaid ja kohalikke alternatiive. Soojuse valdkonnas on taastuvenergeetika arenguks hädavajalik kaugkütte olemasolu ja selle laiem kasutamine. Kaugküte võimaldab ühes võrgus kasutada väga erinevaid taastuvenergiaallikaid, tööstuste jääksoojust ja kombineerida kaugkütet kaugjahutusega. Mitut allikat ühes võrgus kasutades väheneb sõltuvus ühest energiatootmisviisist ja selle toimimiseks vajalikest kulutustest (näiteks soojuspumbaga toodetava soojuse omahind sõltub suures osas elektrihinnast) ning tekib võimalus lisada uusi lahendusi võrku. Ka Heat Roadmap Europe 2050 uuringust ilmnes, et linnades tuleks kindlasti eelistada kaugkütet. Uuringu kohaselt võimaldaks kombinatsioon energiasäästust, kaugkütte laiendamisest ning soojuspumpade kasutamisest hajaasustusega maapiirkondades täita Euroopa 2050 aasta keskkonnaeesmärgid nii, et Euroopa aastased kulutused energiale oleks ca 14 miljardi euro võrra väiksemad aastaks 2050 ning samas lisanduks 220 000 töökohta perioodiks 2013-2050, kasutades paremini ära taastuvaid energiaallikaid.
14 Mai 2014
  Kommentaarid