Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Rahvusvaheline elurikkuse päev tõstab esile saarte loodust
22. mail tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis on tänavu pühendatud saarte elurikkusele. Saartel ja nende elanikel on kandev roll elurikkuse hoidmisel.

Saared moodustavad 5 protsenti kogu Maa maismaa territooriumist, kuid saartele jääb 40 protsenti ülemaailmselt ohustatud ja väljasuremisohus olevate liikide elupaikadest. Teadaolevalt pärineb 80 protsenti tänaseks väljasurnud liikidest just saartelt.

Eestis on kokku enam kui 1500 saart, enamik neist on väiksemad kui 0,1 km2 ning püsielanikke seal ei ole. 97 protsenti saarte elanikest on koondunud kolmele suuremale saarele: Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa. Kui maailmas on peamiseks saarte elurikkuse vähenemise põhjuseks invasiivsete võõrliikide sissetung, siis Eestis on peamiseks põhjuseks traditsioonilise põllumajanduse asendumine intensiivse põllumajandusega ja inimeste suundumine elatise teenimiseks maalt linna, mille tagajärjel jäävad varem põllumajanduslikus hoolduses olnud maad kasutusest välja ja võsastuvad. Väiksem on turismist põhjustatud koormus rannikualadele.

Pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena on Eesti saartel kujunenud välja väga suure liigirikkusega pärandkooslused, mis on elupaigaks ligi 700 taimeliigile. Need on väikesel pinnal koos kasvavate taimeliikide poolest maailma ühed liigirikkamad elupaigad. „Kõige liigirikkamad on puisniidud, kus ühel ruutmeetril on leitud rekordiline 74 taimeliiki, aga ka loopealsed on väga rikkad,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel. Heas seisundis ranna- ja luhaniidud on atraktiivsed toitumis- ja peatumispaigad rändlindudele, olulised toitumisalad kimalastele. Niidud, peamiselt lammialad, aitavad leevendada ka üleujutusi rannikualadel.

Pärandkoosluste olulisus inimeste jaoks seisneb tänapäeval ennekõike elurikkuse säilitamises. Kohalike elanike jaoks seisneb pärandkoosluste tähtsus ennekõike nende esteetilises väärtuses, millel on oluline osa ka saarte turismimajanduses. „Kuna selliste alade loodusväärtused väärtused säilivad ainult inimese kaasabil, on riik viimastel aastatel toetatud nende hooldamist. Niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad, nende liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb,“ rääkis Zingel. 2013. aastal hooldati ligikaudu 27 000 hektarit. Toetust maksti Maaelu Arengukava raames.
Saarelise eluviisi säilimise toetamiseks ja elurikkust arvestava elujõulise majandusmudeli kujundamiseks on loodud ka Lääne-Eesti saarte Biosfääri programmiala ja koostatud selle säästliku arengu programm 2013-2020, milles püstitatakse eesmärgid ja määratletakse ülesanded rohemajanduse arendamiseks saartel koostöös Keskkonnaametiga.

Ka käesolev looduskaitsekuu pühendub mere ja ranniku kaitsele, milles on suur roll just rannaniitudel ja teistel pärandkooslustel.
22 Mai 2014
  Kommentaarid