Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega
Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.

„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.
Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“

Põhimõtete muutmist keskkonnaametnikud ei selgita ja nii tekib maaomanikel tunne, et tegelikult ametnikel endilgi ei ole mingeid arukaid põhjendusi tuua. Miks arvatakse, et seni looduse suhtes mõistlikult käitunud ja elurikkuse loomisele kaasa aidanud maaomanikud muutuvad üleöö keskkonnavaenulikuks elementideks, kes tuleb kõrvaldada? Piirkonna maaomanikud soovivad eelkõige seda, et kaitseala luues loobutaks ebaproportsionaalsetest piirangutest. Tuhandetel hektaritel keelatakse majandustegevus (sh metsauuendamine, hooldamine, raie, metsateede ehitamine jms). Lisaks soovivad maaomanikud, et riik hüvitaks tekkiva majandusliku kahju. Kuna kaitseala piiranguvööndid ei ole Natura ala, ei ole omanikele ette nähtud ka mingit hüvitist. Seega toimub omanike ebavõrdne kohtlemine. „Ma olen oma metsa pidevalt hooldanud, teinud selleks päris suuri kulutusi. Kui nüüd tulevad piirangud, siis pole mul enam mingit võimalust neid tagasi saada. Jah, ametnikud räägivad küll, et piiranguvööndis saab metsa majandada, kuid tegelikult on neid reegleid ja piiranguid nii palju, et metsa majandamine muutub võimatuks,“ lisas Aivo Mündel, kelle mets jääb Saku valda.

Kohila vallavanem Heiki Hepner on olnud metsandusega seotud aastaid. Ta lisas, et looduskaitseliste piirangute hüvitamine maaomanikele on üldisem probleem. Sätestatud on küll see, et riik võib piirangutele allutatud maaomandi ära osta, kuid reaalsed ostutehingud sõltuvad riigieelarve võimalustest. Hepner leiab, et sellist „võimalustest sõltuvat kompensatsioonostude süsteemi“ võiks ehk rakendada teatud tingimustel nende kaitsealade kohta, mis on kaitse alla võetud varem ja mille osas makstakse iga-aastast hüvitist, kuid uute kaitsealade rajamisel peaks riik omaniku soovil selle koheselt hüvitama.
„See nõue tuleneb juba põhiseadusest, sest kehtestatavad piirangud on väga ulatuslikud. Eriti rääkides kasvavast metsast, kontroll metsa seisundi üle läheb maaomanikult täielikult riigile. Kahjuks aga võib metsa seisund kiiresti halveneda ja kes hüvitab siis selle kahju? Süsteem peaks olema selline, et enne kaitseala rajada ei saa, kui maaomanikele tekkivate kahjude hüvitamiseks on olemas ka raha. Ja kui raha hetkel pole, peab kaitseala rajamine lihtsalt ootama,“ rääkis Hepner.

Hepner lisas, et tegelikult peaks riik metsakooslusi kaitse alla võtma eelkõige riigimetsas. Kuna looduskaitse on avalik hüve ja kui just ei ole tegemist erametsas leiduva I kaitsekategooria aluse liigiga, tuleks ka väga selgelt näidata, miks neid kaitse-eesmärke ei suudeta saavutada riigimetsas. Sellist võrdlust aga ei ole tehtud, lisas Hepner.

Eesti Metsaseltsi president, professor Hardi Tullus lisas, et Nabala kaitseala loomise praegune plaan tekitab nõutust. „Kaitse alla tahetakse võtta 4000 hektarit metsamaad! Kuidas saab metsade senise majandamise praktika jätkumine mõjuda halvasti põhjaveele ja nõiakaevule? Nii ei arvestata kohalike elanike huvisid ja tõrjutakse nad kaitsealalt välja,“ sõnas Tullus.
31 Mai 2014
  Kommentaarid