Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Madisson: holokausti monumentide avamisega võiks oodata
Lihula vallavanema Tiit Madissoni hinnangul tuleks holokausti mälestuskivide
avamisega viivitada, kuni poliitiline olukord on rahunenud.

"Minul ei ole midagi selle vastu, et juutide hukkamispaikades mälestuskive
avatakse, kuid ma kardan, et praeguses olukorras võivad holokausti mälestuskivid
sarnaselt nõukogude mälestusmärkidega langeda rüvetamise ohvriks," ütles
Madisson BNS-ile.

Lihula vallavanema sõnul tuleks enne holokausti mälestuskivide avamist ära
oodata valitsuse kavandatav kõigi Eesti vabaduse eest langenute mälestusmärgi
avamine.

Ta rõhutas, et Lihula mälestussamba äraviimisest hoolimata ei saa teiste
mälestusmärkide rüvetamist kuidagi õigustada. Lihula vallavalitsus tegi sellel
nädalal nõukogude mälestusmärkide rüvetamist tauniva avalduse.

Madisson kinnitas, et ta ei ole antisemiit, kuigi ajakirjandus üritab tema
kirjutatud raamatu "Maailma uus kord" põhjal sellist muljet luua.

Madisson meenutas, et Eesti juudi kogukond ei ole Lihulas avatud
vabadusvõitlejate monumenti endale solvavaks pidanud, viidates Eesti juudi
kogukonna ühe aktiivseima liikme Elhonen Saksa augustis avaldatud artiklile.

Valgetähe teenetemärgi kavaler Elhonen Saks avaldas 25. augustil ajalehes
Kesknädal kirjutise, milles kaitses Saksa sõjaväes võidelnud eestlasi.

"Ma ei kahtle, et Eesti SS-leegionis teenisid aatelised ja ausad mehed,
kellest enamik oli tegelikult vägivaldselt mobiliseeritud. Nad uskusid, et
võitlevad ja surevad oma kodumaa Eesti eest, arvates naiivselt, et kordub ime,
mis juhtus 1918. aastal," kirjutas ta.

Ta meenutas, et eestlased ei ole kunagi olnud saksasõbralikud. Saks tähendas,
et kui Saksamaa oleks Eesti esimesena okupeerinud, oleks eestlased sakslaste
vastu läinud, kuid esimesena okupeeris Eesti Punaarmee.

1. oktoobril avatakse Kloogal Eesti-Ameerika kultuuriväärtuste kaitse ja
säilitamise lepingu raames 1,2 meetri kõrguse mälestuskiviga tähistatud paik,
kus Teise maailmasõja ajal kümneid tuhandeid inimesi surma saadeti.

Järgmised täpselt samasugused holokausti mälestuskivid kerkivad Prantsuse
juutide tapmispaigale Metsakalmistule, samuti Ida-Virumaa töölaagrite
kunagistesse asupaikadesse Vaivaras, Eredal ja Kiviõlis.


10 September 2004
  Kommentaarid