www.vnl.ee

Rootsi paneb Estonia vöörivisiiri muuseumi

Kümme aastat tagasi uppunud reisiparvlaeva Estonia vöörivisiirist, mida hoitakse praegu Rootsis sõjaväe valve all oleval saarel, saab peagi Rootsi riikliku meremuuseumi eksponaat.

Postimees vahendab Rootsi ajalehte Svenska Dagbladet, mis kirjutas eelmisel nädalal, et Rootsis on juba pikemat aega peetud plaani, kuidas Estonia vöörivisiiri rahvale eksponeerida.

Rootsi riikliku meremuuseumi juhatus peaks lehe andmetel hiljemalt detsembriks otsustama, millal ja kuhu visiir lõplikult pannakse. Meremuuseumi juhataja Klas Helmersoni sõnul ehitatakse praegu ajutist varjualust, kus saaks visiiri renoveerida ja konserveerida.

Seejärel loodetakse visiiri jaoks leida sobiv koht, kus sellele oleks juurdepääs kõigil soovijatel.

Viimased kolm aastat on visiir olnud Stockholmi saarestikus Rootsi sõjaväele kuuluval Älvsnabbeni saarel sõjaväe kaitse all. Rooste on originaalvärvi ammu hävitanud ning visiir on kaetud hallituse ja samblaga.

Muuseumijuht Helmerson ütles ajalehele, et praeguses olukorras tuleb midagi kiiresti ette võtta. "Kui palju visiiri originaalvärvist on alles? Kas visiiri peaks uuesti täielikult üle värvima või ainult roostes kohad? Kas meremeeste jalajäljed, mis on seal kui mälestus neist inimestest, tuleks säilitada?" loetles ta lahendamist vajavaid küsimusi.

Kuigi tormisel merel uppunud Estonia sõitis Eesti lipu all ning kuulus kohalikule laevafirmale, pole Eesti Rootsi viidud vöörivisiiri vastu suurt huvi tundnud.

Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et mõned aastad tagasi tahtis muuseum oma valdusse saada küll üht Estonia päästepaati, mis oli sattunud Soome randa.

Saime teada, et soomlased olid päästepaadi ühele Soome vetelpäästeühingule andnud, ning me ei saanud midagi, ütles ta.

Dresen lisas, et rootslaste muuseumiplaanist kuuldes tekib küsimus, kuidas nad seda vöörivisiiri enda omaks peavad.

Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni viimase esimehe Uno Lauri sõnul pole tõenäoline, et vöörivisiir Eestisse jõuaks. Estonia omanik sai pärast laevahukku kindlustusraha kätte ning merepõhjas lebav vrakk läks üle kindlustusfirmale, kel aga polnud selle vastu huvi.

Laur märkis, et kuna sukeldustööd tehti suuresti Rootsi kulu ja kirjadega, siis pole Eestil siin midagi nõuda. "Ja ma ei usu, et siinpool kallast keegi sellest huvitatud oleks," ütles ta.

Reisiparvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi tormisel Läänemerel paarikümne minutiga. Selles Läänemere suurimas rahuaegses laevaõnnetuses hukkus 852 inimest, peamiselt rootslased, soomlased ja eestlased.  BNS



   21 September 2004