www.vnl.ee

Meedias vastandavad eestlasi ja venelasi enim poliitikud

Kõige enam vastandavad meedias eestlasi ja mitte-eestlasi poliitikud, selgus kolmapäeval esitletud integratsiooni meediauuringust.

Tartu ülikooli sotsioloog Külliki Kortsi sõnul võib ülevaate põhjal väita, et kui ühiskonnas on viimase viie aasta jooksul toimunud positiivne muutus integratsiooniteema käsitlemisel, teemade ring on mitmekesistunud ja räägitakse palju multikultuursest ühiskonnast, siis poliitilistes tekstides pole muutusi märgata.

Poliitikute sõnavõtud integratsiooni teemal on jätkuvalt 1990. alguses kasutusele võetud rahvusriigi võtmes, kus eri rahvusest inimesi tihti üksteisele vastandatakse, tõdesid uuringu koostajad.

Kuigi üldine tendents integratsiooniteema käsitlemisel meedias on viie aasta jooksul muutunud positiivsemaks, tõstetakse uuringus esile mitut probleemi.

Tuli ilmsiks, et poliitikud ja riik ei käsitle venekeelset elanikkonda kui inimesi oma vajaduste, huvide ja seisukohtadega ning nendega ei peeta dialoogi.

Meediauurija Valeria Jakobsoni sõnul võib see viia olukorrani, kus sotsiaalsed arengud venekeelses kogukonnas on stiihilised ja riik ise loobub võimalustest neid protsesse reguleerida.

Ohuks peetakse ka seda, et ei teki tugevat eestivenelase kodanikuidentiteeti, mis seoks selle ühiskonnagrupi Eesti riigiga.

Euroopa Liiduga ühinemine pole venelaste enesemääramist senini mõjutanud, kuid uuringus nimetatakse tõsiasjaks, et kodakondsusetus takistab neil suhtlemast Euroopa Liiduga samal tasandil kui eestlastel.

Integratsiooni sihtasutuse tellimusel on Balti Ajakirjandusuurijate Assotsiatsiooni (BAMR) meediauurijad 1999. aastast alates pidevalt hinnanud integratsiooniprotsesside kajastamist eesti- ja venekeelses ajakirjanduses.

Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses kolmapäeval esitletud uuringu algatas professor Marju Lauristin. Tegemist on kokkuvõttega viie aasta jooksul tehtud tööst, kus toodi välja pikemaajalised arengusuunad.  BNS



   27 Oktoober 2004