www.vnl.ee

Üheksa kuuga hukkus liikluses 116 inimest

Maanteeameti andmetel hukkus tänavu üheksa kuuga liiklusõnnetustes 116 inimest, mis näitab võrreldes mullusega üliraskete liiklusõnnetuste märkimisväärset kasvu.

Tänavu on toimunud 1581 inimkannatanutega lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 116 ja sai vigastada 2046 inimest. Mullu samal ajal toimus 219 rasket liiklusõnnetust vähem, milles hukkus 15 ja sai vigastada 224 inimest vähem kui tänavu.

Enamiku rasketest liiklusõnnetustest moodustasid liikuvate sõidukite kokkupõrked, milles hukkus üheksa kuuga 43 ja sai vigastada 940 inimest.

Liikluses surma saanutest olid kaheksa jalgratturid, vigastada sai 223 ratturit. Jalakäijad on tänavu sattunud liiklusõnnetusse 392 korral, neist 26 juhul lõppes õnnetus jalakäija surmaga, vigastada sai 387 jalakäijat.

Suurem osa liiklusõnnetustest juhtub maanteeameti statistika järgi valgel ajal. Päevavalges toimunud 1158 raskes liiklusavariis on tänavu hukkunud 77 inimest ja vigastada saanud 1489 inimest. Pimedal ajal toimunud 423 raskes õnnetuses hukkus üheksa kuuga 39 ja sai vigastada 557 inimest.

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on sõidutingimused põhimaanteedel ja kõrvalteedel muutunud paremaks, mis toob kaasa sõidukite kiiruse kasvu.

Sõrmuse sõnul on ka autosid varasemast rohkem ja juhid on närvilisemad, mis kasvatab liiklusõnnetuste arvu.

"Suurenenud on just liikuvate sõidukite kokkupõrgete arv, samuti on probleem helkurite kasutamine, sest paljud liiklusõnnetuse ohvrid on hukkunud just väljaspool asulaid," ütles Sõrmus neljapäeval ajakirjanikele.  BNS



   11 November 2004