www.vnl.ee Eesti Inimarengu Aruanne 2008: meie inimeste ja ühiskonna kõrge elukvaliteet Eesti peamiseks arengueesmärgiks Täna, 9. märtsil esitletakse Kumus uut Eesti Inimarengu Aruannet 2008 (EIA 2008). EIA 2008 keskendub Eesti elukvaliteedi erinevate tahkude analüüsile ning võrdluspildile teiste Euroopa ja maailma arenenud riikidega. EIA 2008 järgi on majandussurutise tingimustes vaja senisest rohkem tähtsustada meie elu mittemateriaalseid aspekte. EIA 2008 peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin peab elukvaliteedi teema tõstatamist eriti oluliseks just praegusel ajal, kus muretu majanduskasvu periood on lõppenud ning uus tõsisem olukord, millest nii riik kui pered end leiavad, muremõtteid tekitab. „Just nüüd on vaja eriti täpselt vaagida, mis on elus kõige olulisem ja millega annab oodata. Peaksime hoiduma sammudest, mis võivad elukvaliteeti pöördumatult kahjustada ja jätta sügavaid arme rahva elujõule,” sõnas ta. „Inimarengu aruanne tõendab, et Eesti ühiskond sisenes ülemaailmsesse kriisiaega mitte väeti ja vaesena, vaid juba üsna tugeva jõuvaruga. Suurenenud heaolu on alus, millelt edasi liikuda avaramale hea elu mõistmisele. Vaimsetel väärtustel, rikastel inimsuhetel, tervislikul eluviisil, õnnelikel lastel ning tugeval ühistundel põhinev elukvaliteet ei ole saavutatav raha abil, vaid oma aega, mõistust, emotsioone ja tahet investeerides.” EIA 2008 välja andva Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi hinnangul on eestlaste ootused elukvaliteedi paranemise osas kõrged, kuid positiivsetele muutustele impulsi andmiseks on vaja kõigi ühiseid püüdlusi ja pingutusi – on vaja tugevat ühiskonda. „Mitmed elukvaliteedile pühendatud rahvusvahelised uuringud näitavad, et kõige paremini saavad hakkama need riigid, kus osatakse hinnata ja hajutada riske ning kus on arenenud dialoog ja solidaarsus ühiskonnas,” lisab ta. „Jätkusuutliku arengu jaoks on Eestil tarvis inimesi, kes suudavad muutuva maailmaga valutult kohaneda ning uute arengueesmärkide nimel mobiliseerida. Eesti uus tõus saab rajaneda usaldusele ühiskonnas ja majanduses, mis oleks ka üheks elukeskkonna kvaliteedi näitajaks ning ühiskonna tasakaalustatud arengu tagajaks.” Elukvaliteedi temaatika läbib inimarengu aruandes kõiki kuut peatükki, millele seekord lisandub ka kokkuvõte. Esimene peatükk käsitleb Eesti kohta globaalses kontekstis, mis saadakse inimarengu indeksi arvutamise teel ning selle indeksi kahe komponendi sisu: elanikkonna elujärje materiaalseid näitajaid ning hariduse taset ja kvaliteeti. Teises peatükis pühendutakse rahva tervisega seotud probleemidele. Kolmandas on vaatluse all Eesti inimeste rahulolu oma eluga, seejuures keskendutakse rohkem laste ja eakate elukvaliteedi analüüsile. Neljandas käsitletakse vähemusrahvuste olukorda Eestis võrdluses Euroopa teiste riikidega ning teema keskmes on vähemuste olukord tööturul ja poliitikas osalemisel. Viiendas peatükis arutletakse uute elukvaliteediga haakuvate probleemide üle, mille on endaga kaasa toonud Eesti jõudmine info- ja tarbimisühiskonda ning ka selles käsitluses pööratakse rohkem tähelepanu laste ja noorte osale selles protsessis. Inimarengu aruande kokkuvõtvad osad on keskendunud heaolu seostele majandusarenguga: kuuendas peatükis tuuakse lugejani majandusarengu seosed sotsiaalpoliitikaga ning aruande lõpus arutletakse selle üle, kuidas võib majanduskriis elukvaliteeti mõjutada ja milliseid prioriteete peaks arvesse võtma raskeid valikuid tehes. EIA 2008 autorite kollektiivi kuuluvad lisaks Tartu Ülikooli teadlastele Tallinna Ülikooli, Tuleviku Uuringute Instituudi, poliitikauuringute keskuse Praxis ning EBS-i teadlased ja eksperdid. Elu kvaliteet on laiapõhjaline kontseptsioon, mis kokkuvõtvalt tähendab ühiskonna terviklikku heaolu. Teisisõnu – kuidas ühiskond loob inimestele sobivad tingimused, et ühiskonna liikmed saaksid saavutada oma eesmärke ja valida enda jaoks sobiv elustiil. Selles kontekstis elukvaliteedi kontseptsioon väljub elutingimuste raamidest, mis kontsentreerib tähelepanu materiaalsetele ressurssidele. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, materiaalne olukord, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid. Eesti Koostöö Kogu on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Möödunud aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 60 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. Möödunud aasta novembris esitas EKK Harta ettepanekud Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele Eesti hariduse tulevikuvalikutest, lähtudes oluliste muudatuste vajadusest selles prioriteetses valdkonnas (http://www.kogu.ee/?id=10782). 11. märtsil koguneb EKK eestvõttel kodanikuühiskonna foorum, et algatada diskussioon kodanikuühiskonna rollist majanduskriisiga toimetulekuks ning Eesti võimalustest ja valikutest tulevikuperspektiivis (http://www.kogu.ee/?id=10919). Merit Välba    09 Märts 2009